Võime selgelt ja õigesti suhelda on üks põhioskusi, mida laps vajab tervislikuks arenguks ja heaks elukvaliteediks. Esimestel eluaastatel õpivad lapsed suhtlema järk-järgult ja igaüks omas tempos. Vanemad aga kõhklevad sageli selles, kuidas kõne arengut õigesti toetada ja millal tähelepanelik olla.
Lapse kõne areng – etapid ja millal tähele panna?
Lapse kõne areneb järk-järgult alates sünnist kuni esimesteni kooliaastateni. Vahetult pärast sündi on suhtlusviisid peamiselt piiratud nutu ja kisaga. Umbes 3. elukuuks hakkab laps lalisema, tunneb ära vanemate hääle ja reageerib naeratusega.
Umbes alates 6. elukuust püüab laps jäljendada helisid ja moodustab lihtsaid silpe („ba-ba“, „ma-ma“). Esimesed lihtsad sõnad ilmuvad 12.–18. elukuu vahel. Umbes 2-aastaselt kasutab laps tavaliselt lihtsaid lauseid, näiteks „emme söö“.
Vanuses 3–4 aastat suhtleb laps lühikeste lausete ja küsimuste abil ning reageerib asjakohaselt lihtsatele juhistele. 5.–6. eluaasta vahel on kõne peaaegu täielikult välja kujunenud – laps räägib grammatikaliselt õigesti, kuigi ei pruugi veel tunda keerukamaid sõnu.
Hea on, kui vanemad muutuvad tähelepanelikuks, kui laps kahe aasta vanuselt ei kasuta üldse või kasutab väga piiratud sõnavara, ei mõista kolme aastaselt lihtsaid juhiseid või kui tema hääldus püsib raskesti arusaadav umbes neljanda eluaasta paiku. Nendel juhtudel on soovitatav konsulteerida lastearsti või logopeediga.
Levinumad kõnearengu probleemid ja nende põhjused
Lastel esineb kõige sagedamini kõnearengu hilistumine, hääldusvead (s-vigisedamine, r-hääliku probleemid, sibilantide vale hääldus) ning kõne sujuvuse häired (kokutamine).
Kõige tavalisem põhjus on täiskasvanute puudulik keeleline stimuleerimine – kui laps kasvab vähese suhtlusega keskkonnas või toetub liigselt televiisorile või tahvlile, võib keeleline areng hilineda. Olulist rolli mängivad ka geneetilised eeldused ja tervisemured, näiteks kuulmishäired, hingamisteede probleemid, pikaajaliselt suurenenud adenoidid jms.
Teatud kohmakus rääkimisel on varase ea tavaline probleem. Tähtis on vaadata eelkõige tervikpilti – laps, kes tahab suhelda, kuid kelle oskused on veel piiratud, areneb tavaliselt kiiresti. Kui raskused püsivad, võivad kannatada enesehinnang ja sotsiaalsed oskused; seetõttu ei tasu olukorda alahinnata.
Kui lapsel on raskusi emakeelega, ootake võõrkeelte õppimisega.
Vanema roll lapse kõnearengus: kuidas õigesti suhelda?
Vanem on lapse peamine ja tähtsaim suhtluspartner – igapäevase suhtluse kaudu õpib laps keelt tundma ja seda aktiivselt kasutama. Suheldes kasutage selget, väljendusrikast ja veidi aeglasemat kõnet. Hääldage sõnu õigesti, et laps saaks õige eeskuju.
Aitate last kõige enam siis, kui esitate avatud küsimusi („Mida me nüüd teeme?“) ja annate talle piisavalt aega vastata. Kuulake aktiivselt ja näidake, et teil on lapsega suhtlemise vastu tõeline huvi.
Vältige levinud vigu, näiteks „lispimist“ ehk susistamist või vale lapsehäälduse matkimist. Ärge katkestage last, kui ta räägib, ega karistage teda, kui ta väljendab end ebatäpselt. Selle asemel korrake kannatlikult õiget hääldust ja tunnustage iga katset.
Praktilised mängud ja tegevused lapse kõne arendamiseks
Väikestele lastele sobivad hästi lihtsad liisusalmid, luuletused ja rütmi ning riimiga laulud – need aitavad arendada sõnavara, mälu ja artikulatsiooni. Kaasake vanemaid lapsi muinasjuttude ja lugude jutustamisse, arutage koos raamatu piltide üle.
Igapäevaste tegevuste, nagu riietumine, vannitamine või poes käimine, ajal kommenteerige oma samme ja olukorda („paneme nüüd rohelise mütsi pähe“, „võtame piima korvi“). Nii õpetate lapsele lihtsaid praktilisi sõnu ja seoste märkamist.
Lugege lapsele regulaarselt ette ja laske tal kirjeldada raamatutes nähtavaid pilte. Esitage piltide kohta küsimusi ja julgustage last kirjeldama detaile.
Sõnamängud nagu „Arva, mis on karbis?“, lihtsate heliefektidega puslede kokkupanek või loomahäälte jäljendamine on tõhusad kõne arengut toetavad mängud juba väikeste laste puhul.
Millised mänguasjad sobivad kõne arendamiseks?
Hästi valitud mänguasjad mõjutavad otseselt lapse kõne arengut. Eelistage eeskätt interaktiivseid ja harivaid mänguasju , mis toetavad loovust ja suhtlemist (puidust kujundite sobitamise mängud, helidega pusled, lihtsate lugudega raamatud, kaisuloomad).
Väga tõhusad on pildikaardid, töötamine lihtsate klotside või ehituskomplektidega. Abi on ka laste joonistustahvlist – laps püüab nimetada, mida ta joonistab.
Vähem sobivad on seevastu mänguasjad, mis „suhtlevad“ lapse eest passiivselt (tahvlid, telefonid, mänguasjad, mis lihtsalt taasesitavad heli ilma suhtluseta).
Levinumad müüdid kõne arengu kohta
Vanemate seas liigub mitmesuguseid müüte, näiteks et „poisid hakkavad hiljem rääkima“ või et „kõneareng tuleb iseenesest paika“. Raskuste eiramine viib harva nende lahenemiseni, vastupidi – need võivad süveneda. Ärge uskuge müüte ja arutage muresid alati spetsialistiga.
Õige kõneareng mõjutab kogu lapse edasist elu, sh suhete loomist, haridusteed ja enesehinnangut. Et laps saaks oma potentsiaali täielikult rakendada, vajab ta tähelepanu ja stimuleerimist just ajal, mil kõneoskused kujunevad ja kinnistuvad. Seepärast ärge kartke pidada lapsega avatud ja kannatlikku dialoogi ning looge keskkond, kus ta saab aktiivselt avastada sõnu, helisid ja nende tähendusi.