Tänase põlvkonna laste jaoks ei ole inglise keel enam eelis, vaid hädavajalik. Võõrkeelte oskus avab uksed mitte ainult töövõimalustele, vaid aitab arendada ka sotsiaalseid oskusi, parandada kognitiivseid võimeid ning süvendada kultuurilist mõistmist. Vanemad seisavad sageli küsimuse ees: millal on õige aeg alustada lapse tutvustamist võõrkeelega?
Kuidas toimub keele omandamine lastel?
JUBA sünnist saati on lastel võime keeli omandada. Lapse aju on elu esimestel aastatel erakordselt paindlik ja võimeline uut teavet nagu käsn endasse imama. Seda nimetatakse tundlikkuse perioodiks, mis kestab umbkaudu sünnist kuni kuueaastaseks saamiseni. See periood on ideaalne erinevate keelestruktuuride loomulikuks omandamiseks ilma suure pingutuseta.
Selles varases eas omandavad lapsed keelt spontaanselt ja intuitiivselt. Väikeste laste keeleomandamise protsess erineb vanemate laste või täiskasvanute omast. Laps ei otsi reegleid ning te ei pea talle keerukalt grammatikat või sõnavara selgitama – laps imab keele lihtsalt ümbritsevast keskkonnast ja igapäevastest olukordadest.
Vanemate laste puhul ei toimu spontaanset omandamist enam tavaliselt. Koolieast alates on võõrkeele õppimise protsess teadlikum ja nõuab metoodilisemat lähenemist. Siiski suudavad ka vanemad lapsed keelt suhteliselt kiiresti omandada, kuid nad vajavad selleks süsteemsemat tuge ja selget juhendamist.
Mis vanuses on ideaalne alustada võõrkeelte õppimist?
Bioloogilisest vaatenurgast on varane iga ideaalne aeg võõrkeeleõppe alustamiseks. Esimestel eluaastatel õpib laps keelt täiesti pingutuseta ja loomulikult.
Imikueas ja väikelapseeas (0–3 aastat) on õppimine väga lihtne, tõhus ja laps omandab keelt automaatselt. Siiski ei ole selles vanuses sobilik rakendada formaalset õpet. Eesmärk on eelkõige tutvustada lapsele keelt mängude, laulmise ja kuulamise kaudu. Eelkoolieas (3–6 aastat) on see aeg, mil laps hakkab keelt teadlikumalt töötlema ning tal on juba arenenud võime õppida mängu või eakaaslastega suhtluse kaudu. See on sobiv aeg ka keeleringideks, kakskeelsete programmidega lasteaedadeks ning kodusteks keelemängudeks. Ka koolilapsed ja noorukid õpivad keelt hõlpsamalt kui täiskasvanud, kuid meetod on teistsugune – süsteemsem ja sihipärasem.
Võõrkeele omandamise eelised varases eas
Lapsed, kes omandavad teise keele väga varakult, on märksa suurema keelelise paindlikkusega, mis hõlbustab edaspidi ka teiste keelte õppimist. Lisaks omandavad nad loomulikult õige häälduse ja kõne intonatsiooni kergusega.
Mida silmas pidada?
Kuigi teise keele varases eas omandamist nähakse enamasti positiivsena ja eksperdid soovitavad üldiselt keeleõppega varakult alustada, tuleb märkida ka mõningaid selle protsessiga seotud riske.
Üks sagedamini mainitud negatiivseid külgi on lapse ülekoormuse risk. Ehkki lapse aju on imeliselt paindlik, on see samas ka tundlik liigsete stiimulite suhtes. Kui te sihipäraselt asetate lapse liiga intensiivse õpperežiimi alla, võib tekkida üleküllastus, frustratsioon või ülekoormus. See viib sageli motivatsiooni kadumiseni ja õppimisele vastumeelsuseni mitte ainult keelte, vaid ka teiste uute oskuste puhul. Varases eas ei tohiks laps tajuda õppimist kohustusena, vaid pigem mängu ja lõbuna.
Teine risk on keeleline segadus ja keelte segamine. Lapsed, kes kasvavad sünnist saati kakskeelses keskkonnas, võivad alguses sagedamini segi ajada mõlema keele sõnu.
Kui läheneme keele omandamise protsessile tundlikult ja ilma liigse survestamiseta, aitame lapsel võõrkeelt kergesti õppida. Samal ajal saame äratada lapses elukestva rõõmu ja armastuse keelte vastu. Valige lastele sobiv keelekeskkond, kvaliteetsed võõrkeelsed mänguasjad, raamatud, audio- ja videomaterjal, kuid eelkõige looge mängulisuse, rõõmu ja spontaansuse õhkkond.