Rääkima õppimine on üks lapse põhivõimeid. Iga laps omandab kõne järk-järgult, kuid mõnel esineb erinevaid häireid või arengulisi mahajäämisi, mille eiramine võib kaasa tuua pikaajalisi tagajärgi. Seepärast on ülioluline, et vanemad jälgiksid, kuidas nende laps räägib, suhtleb teistega ja tajub ümbritsevat kõnet. Ning õpetaksid teda õigesti suud avama ja artikuleerima.
Tänapäeval ei ole logopeedia ammu enam tabu, vastupidi – spetsialisti poole pöördumine on märk vanemate vastutustundlikust suhtumisest ja hoolest lapse tervisliku arengu eest.
Mida laps peaks oskama?
Lapse kõneareng on individuaalne protsess. Samas on olemas üldkehtivad verstapostid, mis aitavad hinnata, kas kõne areneb eakohaselt. Sünnist kuni 1. eluaastani väljendub lapse suhtlus nutu, lalinamise, kudrutamise ja erinevate häälte tegemisena. Umbes ühe aasta vanuselt ütleb laps sageli esimesed sõnad, näiteks „ema“, „isa“, „baba”, samuti teeb lihtsaid katseid matkida loomade ja esemete hääli.
Umbes 1–3 aasta vanuses toimub kõne kiire areng. Laps õpib ühendama kahte ja enamat sõna ning moodustama lihtsaid lauseid. Ligikaudu 2,5–3 aasta vanuselt kasutab ta juba aktiivselt kõnet oma vajaduste edastamiseks. Neljandaks eluaastaks peaks enamik lapsi rääkima arusaadavates lausetes ja olema võimelised suhtlema ka laiema ümbruskonnaga väljaspool peret.
Umbes viieaastaselt oodatakse juba peaaegu korrektset enamiku häälikute hääldust ja suutlikkust arusaadavalt vestelda. Kooli eel hääldab laps enamasti kõik häälikud kindlalt, tema sõnavara on piisavalt arenenud ning ta oskab verbaalselt väljendada oma tundeid, vajadusi, arvamusi ja kogemusi.
Kuidas ära tunda, et laps vajab logopeedi?
Esimestel kuudel kuni esimese eluaastani tasub tähelepanelik olla, kui laps ei tee üldse hääli või ei reageeri teie häälele. Konsulteerige oma lastearstiga ka siis, kui laps ei ütle pärast esimest eluaastat lihtsaid sõnu – see võib olla esimene ohumärk.
Kaheaastaste kuni kolmeaastaste puhul pöörake erilist tähelepanu, kui laps peaaegu ei räägi, ei moodusta sõnadest lauseid või ei soovi suhelda ega vastata. Oluline märk on ka see, kui lapsel on korduvalt raskusi vanema antud lihtsate juhiste mõistmisega.
Eelkoolieas jälgige hääldust – probleemiks võib olla silmatorkav ja kauakestev sigmatism, kogelemine, väga napp sõnavara või võimetus moodustada grammatikaliselt õigeid lauseid umbes 5 aasta vanuses.
Igal juhul kehtib lihtne reegel – kui teil on vähimgi kahtlus, pöörduge logopeedi konsultatsioonile. Kõneareng on võtmetähtsusega lapse üldise psüühilise, sotsiaalse ja emotsionaalse arengu jaoks.
Levinumad kõnehäired lastel ja kuidas neid ära tunda?
On olemas mitu põhilist laste kõnehäiret. Kõige levinum on düslalia, s.t mõnede häälikute vale hääldus (tüüpiline nn „sigmatism“ – s‑häälikute vale hääldus). Samuti esineb sageli hilistunud kõne, kui laps räägib eakaaslastest oluliselt vähem või hiljem.
Tõsisem häire on arenguline düsfaasia – keeleoskuse häire, mis avaldub raskustes lihtsate juhiste mõistmisel, probleemides lausete moodustamisega ning üldises kõigi keeleoskuste hilistumises.
Harvem, kuid seda nõudlikumad on näiteks kogelemine või mutism (suulise suhtluse täielik vältimine, eriti avalikus ruumis).
Mõned häired on geneetiliselt mõjutatud, teised tulenevad keskkonnast, milles laps viibib. Pikaajaliselt ravimata probleemid võivad takistada kvaliteetse koolihariduse omandamist ja seada ohtu ka tema enesehinnangu.
Millal minna lapsega esimest korda logopeedi juurde?
Soovitatav on ennetav logopeedi külastus juba 3-aastaselt. Ja täiesti tavaline on läbida konsultatsioon ka varem, kui on kahtlusi või lastearsti soovitus. Varajane sekkumine mängib logopeedilises sekkumises võtmerolli.
Logopeed on spetsialist, kes kõigepealt hindab lapse kõnet põhjalikult, paneb vajadusel diagnoosi ning pakub konkreetseid lahendusi ja harjutusi. Visiidid on tavaliselt meeldivad. Enamasti on need vestlus, mängud ja diagnostika mängulises vormis.
Kuidas toetada lapse kõne tervislikku arengut kodus?
Kaasake igapäevaellu ühised vestlused, liisusalmi- ja laulmismängud. Lapse julgustamine kirjeldama esemeid, kogemusi ja tundeid toetab kõnearengut suurepäraselt.
Väga head on mängud, mis toetavad sõnade ja lausete moodustamist, näiteks pildikaardid, pexeso, pusled või temaatilised mängud, mida leiate igast heast mängupoest.
Regulaarne muinasjuttude lugemine ja raamatute või ajakirjade sirvimine laiendab lapse sõnavara. Need tegevused on ühtlasi lapsele lõbusad.
Ärge kartke logopeedi külastada. Varajane tugi on edu võti.