Paljud lapsed ihkavad koju loomasõpra, olgu see väike hamster, armas merisiga, ustav koer või hell kass. Laste ja loomade vahel on tavaliselt ilus suhe, mis võib lapse arengut, vastutustunde kujunemist ja empaatiat väga positiivselt mõjutada. Loom ei ole mänguasi – see vajab pidevat hoolt, aega ja energiat ning ka teatavaid teadmisi. Seetõttu on tähtis, et vanemad valiksid sobiva lemmiku ja õpetaksid lapsele, kuidas tema eest õigesti hoolitseda.
Võib-olla näete juba praegu oma lapse elevust – see on kahtlemata ilus, kuid üksi sellest ei piisa, et temast saaks tõeline väike loomahooldaja. Selleks, et kujuneks positiivne suhe ja kohusetundlik lähenemine lemmiklooma eest hoolitsemisele, on vanemate järjepidev suunamine väga oluline juba päris algusest peale. Enne looma võtmist on hea, kui vanemad selgitavad lastele põhjalikult, mida hoolitsemine endast kujutab, millised on kohustused ning kui palju rõõmu lemmik võib pakkuda.
Milline loom on teie perele parim valik?
Esimene oluline samm on otsustada, milline loom perre tuleb. Valikul tasub arvesse võtta lapse vanust, tema oskusi, pere elustiili, ajavaru ja ruumivõimalusi. On üsna loogiline, et väike laps, kes alles õpib ümbritsevat maailma tunnetama, ei suuda hoolitseda suurema looma, näiteks koera eest. Pered kaaluvad sageli väikseid närilisi, nagu hamstrid ja merisead, või kalu – eriti nooremate laste puhul.
Närilised, kalad või viirpapagoid on reeglina vähenõudlikud, nende eest saavad hakkama ka väiksemad lapsed vanemate abiga. Samal ajal on need loomad suurepärane esimene samm, et saada arusaam hoolduse regulaarsusest, toitumisest ja loomade vajadustest. Seevastu suuremate loomade, nagu koer, kass või isegi hobune, puhul nõuab hooldamine märksa suuremat täiskasvanute panust.
Oluline on hinnata ka loomaga seotud rahalisi kulusid. Lapsele tuleb selgitada, et elus loom tähendab ka regulaarseid kulutusi, nagu toit, veterinaarteenused, hädavajalikud tarvikud ja võimalikud erivajadused (vaktsineerimine, ussirohi, operatsioonid).
Samuti tuleb arvestada, kui kaua loom elab. Lapsega on hea rääkida avatult kohustusest, mida looma võtmine endaga kaasa toob. Algusest peale tasub kasvatada arusaama, et tegemist on elusolendiga, kes on pere osa aastateks, mitte kuudeks. Just sellise lähenemisega arendame lastes vastutustunnet, empaatiat ning suhet looduse ja teiste elusolenditega.
Ettevalmistus looma saabumiseks
Enne kui loomake päriselt perre jõuab, tasub selgeks teha, millal te looma võtate. Seejärel selgitage lastele selgelt, millised hooldustoimingud saavad olema nende vastutada.
Paljudel vanematel on end õigustanud selge plaani või kalendri koostamine, kuhu tegevused kirja pannakse ja üle vaadatakse. Alguses võib selline kalender olla suur abimees mitte ainult lapsele, vaid ka vanemale, kes saab jälgida kohustuste täitmist ja last pidevalt tunnustada kas sõnalise kiitusega või pisikese ergutusega.
Oluline on ka kodu valmisolek looma tulekuks: mugav ja turvaline koht, kvaliteetne toit või pesa ning vajadusel mänguasi, mis on loomal kohe koju jõudes olemas. Lapse kaasamine ettevalmistustesse ja vajalike asjade ostmisse loob algusest peale tugevama sideme ja tugevama vastutustunde.
Vanemad peaksid juba esimestest hetkedest rõhutama, et loom on elus olend. Austust loomade vastu õpetavad lapsele kõige paremini vanemad oma eeskujuga – hool, lugupidamine ja õrn kohtlemine. Enne kui loom perre tuuakse, arutage lapsega ka vajadust teatud piire austada – näiteks, et loom vajab puhkuse- ja söögiaega, mil teda ei tohiks segada.
Igapäevane hool ja lapse pikaajalise huvi hoidmine
Üks suurimaid komistuskive looma pikaajalises hooldamises on lapse huvi tasapisi hääbumine. Selle vältimiseks on tähtis, et hoolitsemine oleks põnev, mitmekesine – ja eelkõige regulaarne. Hästi toimivad ühised tegevused (koera jalutamine või merisea toitmine) ning lapse kiitmine hästi tehtud töö eest.
Teiseks võimaluseks on lapse kaasamine erinevatesse võistlustesse või ettevõtmistesse koos lemmikuga – näiteks näitused või väikesed kogukondlikud võistlused. Ka loomaarsti külastused võivad kujuneda kasvatuseks positiivseks kogemuseks. Laps mõistab, kui tähtis on regulaarne hool, kuidas märgata võimalikke probleeme ja kuidas olla vastutustundlik loomapidaja.
Looma võtmine perre on paljuski tore, kuid mõelge otsus hoolikalt läbi ja valmistage laps kõige jaoks ette. Veenduge, et laps tunneb looma vastu tõelist huvi, tahab tema eest hoolitseda ega ole tegu pelgalt hetkekapriisiga.