Paljud lapsed igatsevad lemmiklooma, kuid vanemate jaoks on see suur otsus. Lemmikloom võib muuta kogu pere igapäevaelu aastateks. Vanemad küsivad sageli, millal laps on valmis, millist looma valida ja mida hooldus kõik hõlmab. Jagame teiega hea meelega oma kogemusi.
Kas laps on lemmikloomaks valmis?
Asi ei ole ainult lapse vanuses, vaid eelkõige tema küpsuses ja valmisolekus kohustustes osaleda. Väikesed, alla 6‑aastased lapsed ei saa olla peamised hooldajad – nad ei suuda pakkuda regulaarset hoolt ega mõista looma vajadusi. Alates 7–8 eluaastast saavad lapsed hakkama lihtsamate ülesannetega, kuid peamine vastutus jääb vanemale.
Motivatsioon peaks olema püsiv, mitte hetkeimpulss. Laps peaks näitama huvi looma vastu pikema aja jooksul ja suutma võtta üle väiksemaid koduseid kohustusi. Kui laps vastutusest järjepidevalt keeldub, ei ole veel õige aeg lemmiklooma võtta.
Tugevate allergiate, sagedaste elurütmi muutuste või täiskasvanute vähese valmisoleku korral osa hooldusest enda kanda võtta soovitame lemmiklooma soetamise edasi lükata. Mõelge ka keskkonnale, kuhu looma tooksite. Akvaarium kaladega mahub ka väiksesse korterisse, kuid koer võib olla juba liiast. Otsustamisel tuleb läbi rääkida ka rahaline pool. Suuremad lemmikud, näiteks koer või kass, võivad olla kulukad ka väljaspool soetamishinda.
Lemmiklooma eelised lastele
Lemmikloom arendab emotsionaalset intelligentsust – õpetab lapsi empaatiat ja teiste vajaduste märkamist. See aitab stressiga toime tulla, pakub turvatunnet ning toetab pererutiinide kujunemist. Lapsed, kellel on lemmikloom, on sageli liikumisaktiivsemad (eriti koera eest hoolitsedes), samal ajal õpitakse ka vastutust, koostööd ja planeerimist.
Lemmikloom lihtsustab kontaktide loomist ja aitab vähendada hirmu loomade ees. Koostöö peres looma eest hoolitsemisel tugevdab peresuhteid ja õpetab lapsi reegleid austama.
Millise lemmiklooma valida?
Koer: Sobib aktiivsetele peredele ja kooliealistele lastele. Vajab palju tähelepanu, aega ja liikumist. Valige tõug vastavalt lapse temperamendile ja kodu iseloomule.
Kass: Iseseisvam kui koer, sobib hästi korterisse, kuid vajab samuti regulaarset hoolt. Mõned tõud sobivad lastele paremini – eelistage rahulikke, sülearmastavaid tüüpe.
Väikeloomad (hamstrid, merisead, küülikud): Hea esimene lemmik, aitab vastutust harjutada. Arvestage siiski, et nende eluiga on lühike – laps võib varakult kogeda kaotust.
Kalad: Sobivad piiratud ruumiga kodudesse või allergikutele. Akvaarium vajab regulaarset hooldust, mis võib olla keerukam ja aeganõudvam, kui esmapilgul paistab.
Roomajad, kilpkonnad, linnud: Spetsiifilised nõuded ja pikk eluiga – sobivad pigem kogenenumatele pidajatele ja vanematele lastele.
Otsustage alati vastavalt lapse vanusele ja küpsusele ning teie aja- ja ruumivõimalustele. Võite nõu küsida ka tuttavatelt, millised loomad neil on, või lemmikloomapoes.
Mida tähendab igapäevane hool lemmiklooma eest?
Lemmikloom vajab regulaarset hoolt: söötmist, puhastamist, jalutamist ning vajadusel mängimist. Koera tuleb jalutada vähemalt kaks korda päevas, kass vajab puhast liivakasti ja tähelepanu. Väikeloomi tuleb regulaarselt toita ja allapanu vahetada, akvaariumi hoida puhtana. Jagage kohustused pereliikmete vahel. Väiksemad lapsed saavad valada vett, vanemad lapsed oskavad juba puuri või pesa puhastada. Alati olgu selge, kes mille eest vastutab, ja arvestage hooldusega ka puhkuste, haiguste või muude erandlike olukordade ajal.
Kui palju lemmikloom maksab?
Looma võtmine on alles algus. Edasised kulud hõlmavad regulaarset toitu, tarvikuid, vaktsineerimist, ussirohtu, erakorralist veterinaarabi ning võimalikku lemmikloomakindlustust.
Pange kokku ligikaudsed aastakulud:
- Koer/kass: mitu tuhat eurot aastas, mõne tõu puhul ka rohkem (vaktsineerimine, kvaliteetne söök, magamisase, kandekott või -puur, mänguasjad)
- Väikeloomad: kümneid eurosid kuus (allapanu, sööt, saepuru)
- Kalad/akvaarium: alginvesteering (akvaarium, filter, dekoratsioonid), seejärel umbes kümmekond eurot kuus
Lisaks tuleb täita seadusest tulenevad kohustused: vaktsineerimine, koera registreerimine ja võimalikud tasud omavalitsusele.
Võimalikud riskid ja komplikatsioonid
Allergiad on sagedased – kui peres on allergik, tehke esmalt testid. Alergikutele sobivad paremini kalad või hüpoallergeensed koeratõud; ka siis tasub olla valmis võimalike komplikatsioonide jaoks.
Terviseriske (näiteks hammustused) saab vähendada, kui jälgite last tema kokkupuutel lemmikloomaga. Selgitage lapsele alati, kuidas loomaga õigesti ümber käia.
Peremuutused (lahutus, kolimine, beebi sünd) mõjutavad looma eest hoolitsemist. Pidage plaan, kes looma eest hoolitseb, kui elukorraldus muutub.
Lemmiklooma surm võib lapsele olla raske – samas on see võimalus õpetada last ka kaotusega toime tulema ja elu paratamatust aktsepteerima.
Lemmikloom vs interaktiivne mänguasi
Kui te pole kindlad, kaaluge päris lemmiku asemel interaktiivseid kaisuloomi, robotloomi või „kaugadopteerimist“. Need variandid sobivad eriti allergikutele, väikestele lastele või kodudesse, kus napib aega või ruumi. Robotloomad võimaldavad lapsel harjutada hoolt ja vastutust, ehkki ilma emotsionaalse kogemuseta, mida pakub päris loom. Väga heaks alternatiiviks on ka varjupaikade külastused või loomaringid.
Lapse kaasamine lemmiku eest hoolitsemisse
Laske lapsel osaleda hoolduses talle eakohasel viisil. Oluline on harjutada vastutust ja järjepidevust, ideaalis lihtsate tabelite või ülesannete nimekirjaga. Jälgige, kuid ärge kartke anda vanematele lastele järk-järgult rohkem kohustusi. Hooldus ei tohi olla karistus – motiveerige last kiitusega ja arutage koos, mida on vaja parandada. Kaasake loom pere tegevustesse. Tulemuseks võib olla terve suhe elusolenditesse ja tugevamad peresidemed.
Otsustage targalt, hoolitsege südamega
Lemmikloom võib tuua teie lapsele ja perele suure kasu: see arendab vastutustunnet, empaatiat, tervislikku eluviisi ja perelist ühtekuuluvust. Samal ajal kaaluke alati lapse küpsust ja omaenda võimekust – aega, raha ja ruumi. Kui te pole kindlad, proovige esmalt interaktiivseid mänguasju, külastage varjupaiku ja õpetage lastele loomade vajadusi. Lemmikloomaga lastel on suurem tõenäosus kasvada tundlikeks ja vastutustundlikeks täiskasvanuteks.