Emapuhkust nähakse sageli õnneliku ja idüllilise ajana, mil naine saab lõpuks tempo maha võtta, nautida hetki oma vastsündinud beebiga, avastada armastuse ja hoole uusi mõõtmeid. Kuid väga suur osa naisi tunneb end järgnevatel kuudel üksildasena.
See ei ole sinu süü. Uuringute järgi kogeb emapuhkusel mõnd üksildusvormi koguni 6 kümnest Tšehhi naisest. Igaüks meist vajab sotsiaalset kontakti, jagamist ja mõistmist, ning lapse eest hoolitsemine – olgugi et see on ilus – võib sind pikkadeks nädalateks tõesti ära lõigata täiskasvanute tavamaailmast.
1. Miks me emapuhkusel end üksildaselt tunneme?
a) Mis on üksildus ja kuidas see avaldub
Üksildus ei ole lihtsalt igavus või tavaline „keegi pole siin“. See on sügavam emotsionaalne seisund, kus tunneme, et meil puudub sotsiaalne kontakt või kvaliteetsed suhted. Inimene võib end tunda üksildasena ka siis, kui ta on ümbritsetud teistest – näiteks ema, kes on terve päeva lapsega, kuid tal ei ole võimalust rääkida täiskasvanuga, kedagi kallistada, olla ära kuulatud või teise täiskasvanu poolt vastu võetud.
Üksildus on loomulik ja mingil määral kogeme seda elu erinevatel perioodidel kõik. Probleem tekib siis, kui see seisund kasvab pikaajaliseks eraldatuse tundeks, vähendab meie energiat, rõõmu ja motivatsiooni või hakkab isegi mõjutama meie füüsilist tervist. Psühholoogiliselt seostub üksildus sageli väsimuse, ärrituvuse, alaväärsustunde või kurbusega. Paljud naised kirjeldavad, et nad on kaotanud iseenda või tunnevad end „nähtamatuna“.
Emadel emapuhkusel lisandub ka kohustus hoolitseda teise inimese eest, mis tähendab vähem aega ja ruumi iseendale, vähem sotsiaalseid kontakte ning mõnikord ka vähem und või vaimset heaolu.
b) Tüüpilised üksildusetunnused emadel
Üks peamisi tegureid on elurütmi muutus. Töö, huvid ja kontakt teiste inimestega on piiratud – nüüd keerleb kõik beebi ümber. Eriti esimestel kuudel on hool väga intensiivne ja nõuab peaaegu lakkamatut tähelepanu.
Teiseks allikaks on nn identiteedi kaotus. Äkitselt ei ole sa enam kolleeg, sportlane, loov hing... oled eelkõige ema. Enese taasleidmine võtab kuid, mõnikord aastaid. Kui läheduses pole sõbrannat või perekonda, kes saaks aidata, võib mahajäetuse tunne veelgi süveneda.
Rutiinil on samuti suur roll. Igapäevane rütm – toitmine, mähkmete vahetamine, uinutamine – võib muutuda stereotüüpseks ja monotoonseks. Ja pole kellegagi jagada naljakaid või keerulisi hetki, sest partner on tihti tööl ja sõpradel on muud tegemised.
Viimaks mängib rolli ka ühiskondlik surve. „Emapuhkus on ju elu kõige ilusam aeg.“ Kui sinu kogemus ei ole muinasjutuline, võid tunda piinlikkust või süüd, et räägid rasketest tunnetest.
c) Psühholoogilised ja sotsiaalsed seosed
Üksildus süvendab emotsionaalseid langusi ja võib olla ka esimene märk tõsisematest muredest, nagu ärevus või sünnitusjärgne depressioon. Samal ajal on oluline mõista, et pelk kontakt teiste inimestega ei ole alati automaatne ravim. Asi pole ainult kvantiteedis, vaid eelkõige suhete kvaliteedis.
2. Sa ei ole üksi ja üksildus ei ole nõrkus
Jagamise ja tugigruppide tähtsus
Üks tõhusamaid rohtusid üksilduse vastu on jagamine. Võib tunduda, et kõike koged ainult sina, kuid tõsi on see, et teised emad seisavad sageli silmitsi samade küsimuste ja tunnetega. Kohtumine naistega, kes on samas eluolukorras, võib tuua kergendust.
Mängutoad ja mänguväljakud on uute kontaktide loomiseks ideaalsed: laps saab seal teistega mängida ja sina saad teiste vanematega alguses pidada kerget jutuajamist. Võib-olla kohtute järgmisel korral uuesti ja jätkate juba varasematel teemadel.
3. Aeg ainult mulle
a) Miks on aeg iseendale hädavajalik?
Üks emaduse suurimaid väljakutseid on enda vajaduste pidev kõrvaletõrjumine lapse kasuks. Pidev „valvelolek“ on aga pikas plaanis ebatervislik. Vaja on mitte ainult füüsilist, vaid ka vaimset puhkust – intellektuaalseid stiimuleid, oma hobisid ja aega, mis on pühendatud vaid iseendale.
Psühholoogid ütlevad, et täidetuse tunde, läbipõlemise ennetamise ja vaimse tasakaalu hoidmise nimel tuleb regulaarselt teha midagi ainult enda jaoks. Ka lühikesed hetked iseendale suurendavad õnnetunnet ja energiat ning vähendavad frustratsiooni või üksildust. Luba endale seda luksust ilma süümepiinadeta.
b) Kuidas tulla toime „ema süütundega“
Emasid vaevavad sageli sisemised etteheited – tunne, et iga sekund iseendale on kuidagi vale. Tegelikkus? Rahulolev ema = rahulolev laps ja rahulolev pere. Unusta mõte, et pead kogu aeg olema vaid teiste jaoks. Kui soovid emadusega rõõmsalt hakkama saada, vajad neid hetki taaskäivituseks. Selgita oma lähedastele, et võtad aega ka nende pärast – ja veendu selles ka ise!
4. Tervendavad suhted: kuidas hoida paarisuhet, peresidemeid ja sõprussuhteid
a) Suhtlus partneriga ja hoolduskoormuse jagamine
Emapuhkus, eriti pärast esimest last, tähendab tohutut koormust mitte ainult emale, vaid ka kogu paarisuhtele. Sageli saad peamiseks hooldajaks mitte ainult lapse, vaid ka kodu jaoks ning partnerist saab äkki pigem abiline. Võti on avatud, asjalik, kuid hooliv suhtlus sellest, kuidas sa end tegelikult tunned.
Ära karda öelda, kui enam ei jaksa. Jaga hoolduskoormust õiglaselt. Ka lühikesed ühised hetked „partneritena“ (film, kohv, jalutuskäik) loovad aluse rahuldustpakkuvale kooselule. Kui võimalik, planeerige koos vähemalt aeg-ajalt kohting ja rääkige ka teistel teemadel kui lastest.
b) Ära kaota kontakti sõpradega
Sõprussuhted muutuvad pärast lapse sündi – mõned jäävad, teised kaugenevad. Suhete hoidmiseks planeeri regulaarseid kõnesid või vähemalt sõnumeid. Ole avatud ka lasteta sõpradele – vahel aitab nende täiskasvanulik pilk hoolitsemisest pea välja lülitada.
Nipp: Kui mõni sõprus on jahtunud, proovi kirjutada esimesena. Võib-olla mõeldakse teisel pool sama ning jää murdmiseks piisab väikesest tervitusest või kutsest...
c) Laiema perekonna kaasamine hoolde ja rõõmude jagamisse
Vanaemad, vanaisad, tädid, onud, sõbrad, õed ja vennad – just pere ja lähedaste võrgustik võib olla suureks toeks. Näiteks siis, kui vajad lapsele hoidjat. Kui elad perest kaugel, proovi kasutada ka virtuaalset kontakti ja helista lähedastele.
Emapuhkus on teekond. Ja aeg-ajalt tekkiv üksildustunne ning kahtlused, kas saad kõige hakkama, käivad selle juurde. Üksildus emapuhkusel ei ole nõrkus ega erandlikkus. See on kutse kontakti, jagamise ja toe järele.
Luba endal kogeda kõiki tundeid, sealhulgas väsimust ja frustratsiooni. Ära kõhkle võtmas aega enda jaoks, otsima ja looma uusi sõprussuhteid ning hoidma paarisuhet ja suhteid.