Mõnikord võib olla tõeline väljakutse leida aega iseendale. Lapsed vajavad eriti palju hoolt ja tähelepanu, nii emotsionaalses kui ka füüsilises mõttes. Ometi ei ole enese eest hoolitsemine luksus, vaid hädavajalik, et hoida keha ja vaim tervena.
1. Lapse vajaduste mõistmine
Väike laps hakkab enda ümbrust avastama üha suurema uudishimu ja iseseisvusega. See tähendab, et sageli on vaja pidevat järelevalvet ja toetust. Oluline on mõista arengulisi verstaposte, mida laps selles vanuses kogeb — alates esimestest suhtlemiskatsetest kuni emotsionaalsete reaktsioonideni.
Arengupsühholoogide sõnul puutuvad umbes kaheaastased lapsed kokku nn „separatsiooni“ etapiga, mil nad tajuvad esimest korda oma individuaalsust. See võib avalduda piiride proovimisena, mida saadab sageli pettumus ja jonnihood. Võtmekoht on luua turvaline ja toetav keskkond, kus laps saab neid tundeid väljendada ja õppida nendega toime tulema.
Vanemad peaksid olema valmis, et igapäevarutiini võivad sageli katkestada lapse äkilised jonnihood, mis on sellele vanusele omased. Kiire ja kannatlik reageerimine muutustele võib märkimisväärselt vähendada stressi.
2. Rutiini kujundamine, mis sobib nii teile kui ka lapsele
Rutiin on kaheaastastele lastele ülioluline, sest see annab turvatunde ja etteaimatavuse. Järjekindel päevakava ei pea aga tähendama jäikust, vaid pigem struktuuri, milles saab liikuda teatava paindlikkusega.
Päevakava planeerides püüdke arvestada kogu pere vajadustega. Ja ka enda omadega. Püüdke seada aeg tegevustele, mis on olulised nii lapsele kui ka teile. Näiteks ühine lugemine või jalutuskäigud võivad mõlemale poolele olla meeldivad. Püüdke ka perekohustusi partneriga jagada. Hea aeg selleks on siis, kui partner ei tööta, näiteks õhtuti või nädalavahetusel. Vajadusel paluge appi vanavanemad. Pärast seda võib kaaluda ka lapsehoidjat. Meie soovitusel tasub aeg-ajalt võtta 2–4 tundi iseendale, et teha täpselt seda, mida teie soovite.
Kui see vastab teie lapse vanusele, kaasake teda lihtsatesse ülesannetesse, näiteks mänguasjade koristamisse või toidu tegemisel abistamisse. Nii arendate mitte ainult tema oskusi ja enesekindlust, vaid vabastate ka endale aega oma tegevuste jaoks.
3. Aja kasutamine siis, kui laps magab või on tegevuses
Aeg, mil laps magab, on ideaalne võimalus vanematele taastumiseks ja energia kogumiseks. Mõned vanemad kasutavad neid hetki kodutöödeks, kuid oluline on varuda sellest ajast osa ka puhkuseks. Loovtegevused, lugemine või lühike meditatsioon võivad olla suurepärane viis lõõgastumiseks ja uute jõudude kogumiseks. Mõnikord saab võtta hetke endale ka siis, kui laps mängib või vaatab multikaid.
Valmistumine lapse võimalike igavushoogude jaoks on oluline. Veenduge, et käepärast on erinevad mänguasjad või tegevused, mis last köidavad. Interaktiivsed mänguasjad, pusled või ehitusklotsid võivad last piisavalt kauaks tegevusse haarata, et teile tekiks vajalik ruum. Tasakaal puhkamise ja produktiivsuse vahel on ülioluline. Te ei pea tundma süüd, kui jätate koristamise ning veedate pigem hetke iseendaga ja naudite rahus tassi teed või kohvi.
4. Pere ja sõprade kaasamine – tugi ja jagamine
Nagu juba eespool mainisime, on lapse kasvatamine lähedaste toel märksa lihtsam. Ärge kartke paluda abi perelt ja sõpradelt. Sageli on nad valmis aitama rohkem, kui arvate. Ühise hoidmisgraafiku kokkuleppimine võib olla järgmine samm. Sõprade või naabritega saate kokku leppida, et valvate kordamööda üksteise lapsi. Nii saavad kõik aega, mida pühendada iseendale.
Lähedaste tugi ei tähenda ainult praktilist abi, vaid ka emotsionaalset tuge. Võimalus jagada oma kogemusi ja muresid kellegagi, kes läbib sarnast eluetappi, võib olla teraapilise mõjuga.
5. Aja loomine iseendale: strateegiad ja nipid
Iseendale aja loomine võib alata väikeste sammudega. Alustage sellest, et seate endale selged ja realistlikud eesmärgid, millal soovite oma hetke. Kas või viis minutit vaikust päevas võib avaldada positiivset mõju teie vaimsele seisundile. Emotsioonide vabastamine värskes õhus jalutades või õrna treeninguga, näiteks joogaga, võib samuti leevendada stressi ja pinget. Igapäevane liikumine ei pea olema intensiivne, oluline on selle regulaarsus. Kui teil on võimalus olla mõnda aega üksi, mõelge ette, kuidas soovite seda aega veeta. Kas tahate rahulikult kodus koristada, lugeda või end hellitada. Ideaalis valige tegevus, mis pakub rõõmu, mitte midagi, mis on lihtsalt teie to-do nimekirjas.
6. Stressi vähendamine ja vaimse tervise toetamine
Vaimset tervist ei tohi tähelepanuta jätta, eriti intensiivse lapse eest hoolitsemise perioodil. Stressiga toimetulek võib hõlmata erinevaid meetodeid, lõdvestustehnikatest kuni spetsialistiga konsulteerimiseni. Vaimse heaolu eest hoolitsemine tähendab ka oma kehale tähelepanu pööramist. Pöörake tähelepanu tasakaalustatud toitumisele, võimalusel piisavale unele ja ideaalis ka regulaarsele liikumisele.
Kui tunnete, et vajate tuge, paluge seda. On olemas hulk teenuseid ja ressursse, mis aitavad vanematel keerulisi perioode paremini hallata. Ärge unustage, et iga vanem õpib käigu pealt ja jagatud lood võivad pakkuda kasulikke nõuandeid ja julgustust.
Aja leidmine iseendale väikese lapse eest hoolitsemise pingelisel ajal võib tunduda kättesaamatu eesmärk. Ent veidi planeerimist, ümbritsevate tuge ja valmisolekut kohaneda muutuvate vajadustega aitab saavutada rahuldustpakkuva tasakaalu. Pidage meeles, et enese eest hoolitsemine ei ole pelgalt enesekesksus, vaid on hädavajalik, et pakkuda oma lapsele tõhusat ja armastavat hoolt.