Eelkoolieas toimub lapse oskuste intensiivne areng, mis on tulevase edu jaoks nii koolis kui ka elus otsustava tähtsusega. Selles vanuses on lapsed erakordselt avatud uutele teadmistele ja oskustele.
Vanemad küsivad sageli: „Kas mu laps oskab piisavalt? Kas ta on kooliks valmis?“. Lapse koolivalmidust määravad mitmed olulised oskused – eelkõige kirjutamine (grafomotoorika), arvutamine (matemaatilised ettekujutused) ja keskendumisvõime (kontsentratsioon ja tähelepanu). Nende põhialuste omandamine kasvatab lapse enesekindlust ja lihtsustab esimesse klassi minekut.
Kuidas last kirjutama õpetada?
Huvi kirjutamise vastu avaldub lastel individuaalselt, kuid kõige sagedamini umbes neljanda kuni viienda eluaasta paiku. On loomulik, kui laps hakkab huvi näitama varem või hiljem. Oluline on see huvi õigel ajal märgata ja sobivalt toetada. Eduka kirjutamise võtmetingimus on peenmotoorika õige areng ja oskus koordineerida käe ja silma tööd. Saate lapsi aidata mängudega, kus lapsed ajavad helmeid nöörile, joonistavad ja tõmbavad üle lihtsaid kujundeid. Laps on kirjutamiseks valmis, kui ta hakkab ise jäljendama kirja, visandeid või lihtsaid kujundeid.
Saate last aidata, soetades sobivaid abivahendeid. Magnetilised joonistustahvlid, sõrmega joonistamiseks mõeldud liivatahvlid, ergonoomilised värvipliiatsid ja kolmnurksed pliiatsid kuuluvad parimate abivahendite hulka õige haarde ja motoorsete oskuste arendamiseks. Grafomotoorika töölehed võimaldavad lastel järk-järgult omandada käekindlust erinevate kujundite ja mustritega.
Tegevuste hulka võite lisada ka teisi motoorseid harjutusi. Näiteks loovtegevused nagu joonistamine, maalimine või plastiliiniga voolimine. Sobivad on tegevused, mis ei jäta lapsi passiivseks, vaid nõuavad käte aktiivset kasutamist – liimimine, mudimine või paberi voltimine. Iga selline tegevus tugevdab käelihaseid, arendab peenmotoorikat ja pakub lastele samal ajal lõbu.
Millal alustada arvutamisega?
Arvutamine on eelkoolihariduse oluline osa. Laps, kes mõistab põhilisi matemaatilisi mõisteid, nagu arvud, suuruste võrdlemine, kogused ja esemete sorteerimine, siseneb kooliprotsessi hõlpsamalt. Matemaatilised oskused mõjutavad loogilist ja analüütilist mõtlemist, mis omakorda toetab üldist probleemilahendusvõimet.
Tutvustage lapsele matemaatikat igapäevaste tegevuste kaudu. Näiteks mitu tükki puuvilja ta suupisteks võtab, mitu sammu on uksest lauani, kui palju on laual söögiriistu vaja.
Aga lugemine?
Laps, kes on valmis hakkama lugemist õppima, ilmutab mitmeid tüüpilisi tunnuseid. Nendeks on näiteks huvi tähtede vastu, suutlikkus keskenduda vähemalt 15–20 minutit, teatud tähtede või häälte äratundmine, huvi raamatute sirvimise vastu, võime piltide põhjal lihtsat lugu jutustada ning uudishimu kirjaliku teksti vastu. Oluline on ka suutlikkus fonetiliselt ära tunda vähemalt osa häälikutest.
Pakkuge lapsele rohkelt sõnalist stimulatsiooni. Juba varasest east alates lugege talle muinasjutte, rääkige salme, jutustage lugusid oma sõnadega, mängige sõnamänge. Nii laieneb lapse sõnavara, arenevad keeleoskused ning ta hakkab tajuma kirjalikku teksti millegi huvitavana, mida tasub avastada.
Lapsed õpivad kõige paremini mängu kaudu. Alustage lihtsate tegevustega nagu tähtede või piltide sobitamine kaartidel, tähtedega memoriinimäng, magnettähestiku kasutamine külmkapil, mäng „mis häälikuga sõna algab“, tähestiku laulmine või mõistatuste lahendamine.
Ent ärge kurvastage, kui teie laps ei tunne huvi lugemise, kirjutamise või matemaatika vastu. Või kui teil pole aega neid oskusi lapsega arendada. Esimeses klassis võtavad selle koolis üle õpetajad. Nende töö on lapsi õpetada ja võimalikke andeid arendada.