Hetkel, mil laps läheb kooli, muutub tema maailm. Ta avastab uusi teadmisi, esitab tuhandeid küsimusi ja hakkab mõtlema „miks“ ja „kuidas“. See on ideaalne aeg toetada loomulikku uudishimu – kõige parem viis on ühendada mäng ja õppimine. Katsed pole vaid lõbusad, vaid ka sisukad. Need arendavad märkamatult oskusi, mida laps vajab mitte ainult koolis, vaid ka igapäevaelus.
Mis huvitab esimese klassi vanuses lapsi?
5–7-aastased lapsed on perioodis, mil nende mõtlemine areneb kiiresti. Nad hakkavad mõistma põhjus-tagajärje seoseid, saavad hakkama lihtsate loogikaülesannetega ja janunevad selgituste järele. Nad on sõna otseses mõttes näljased uute teadmiste järele.
Samas on neile oluline, et nad saaksid asju ise käega katsuda. Tegutsedes õppimine – nn learning by doing – on selles vanuses võtmetähtsusega. Esimese klassi laps ei jaksa istuda ja juhendit lugeda, kuid kui ta saab ise midagi segada, vajutada või vaadelda, haarab see ta kaasa. Ideaalne kingitus selles eas ei ole seega passiivne, vaid aktiivne.
Pealegi: kool laiendab lapse maailma, kuid ei innusta alati loovust. Kodused katsed võivad kooliõpet ilusti täiendada ja pakkuda teistsugust vaatenurka – lõbusamat, värvikamat ja stressivaba.
Millised õppemänguasjad sobivad esimese klassi lastele?
Mänguasja valik sõltub lapse huvidest ja oskuste tasemest. Ideaalseteks on lihtsad komplektid, mis ei nõua keeruliste juhendite lugemist ega ohtlike ainetega toimetamist. Otsige komplekte, millel on selged sammud, suured ja värvilised komponendid ning arusaadavad juhendid.
Populaarsete hulka kuuluvad näiteks:
- Keemiakatsed lastele – näiteks vulkaani valmistamine, lima tegemine või vedeliku värvi muutmine.
- Füüsikakatsed – magnetism, optika, lihtsad masinad.
- Bioloogia ja loodus – kristallide kasvatamine, taimede kasvu jälgimine, vaatlemine mikroskoobi all.
- Elektroonikakomplektid – näiteks lihtsa vooluringi ühendamine või liikumisandur.
Mida laps õpib? Oskused, mis ulatuvad koolist kaugemale
Katsed pole vaid meelelahutus – nende käigus omandab laps märkamatult hulga oskusi, mida klassikaline õpe sageli eirab.
- Loogiline mõtlemine ja sammude planeerimise oskus: Igal katsel on oma tegevusjärk. Laps õpib, et tuleb järgida järjekorda ja mõelda, mis võib juhtuda, kui midagi muuta.
- Kannatlikkus ja keskendumine: Kõik katsed ei õnnestu kohe. Mõned võtavad päevi (nt kristallid), teisi tuleb korrata.
- Huvi teaduse ja looduse vastu: Laps näeb, et teadus pole igav, vaid mäng, millel on tulemused. Ja et ka „viga“ on osa avastamisest.
- Ühised hetked vanemaga: Ideaalis tehakse katseid kahekesi.
Soovitus konkreetseks katseks
Kui tahad last kohe vaimustada, proovi kodus näiteks seda lihtsat katset:
Vaja läheb:
- plastiliin
- nõudepesuvahend (1 supilusikatäis)
- küpsetuspulber või söögisooda (1 pakk/1 supilusikatäis)
- toiduvärv (punane)
- äädikas
- alus
- lusikas, soovi korral väike klaas segamiseks
Juhis:
Ahjuplaadile voolime plastiliinist õõnsa koonuse ehk vulkaani.
Kuidas teha laavat: Sega 1 supilusikatäis nõudepesuvahendit 1 supilusikatäie küpsetuspulbri (või söögisooda) ja toiduvärviga. Segu võid kiiresti klaasis kokku segada ja seejärel kiiresti valada vulkaani õõnsusse. Seejärel vala aeglaselt äädikat vulkaani sisse. Kohe algab „laava“ purskamine.
Paljud vanemad pelgavad, et katsed on liiga erialased, nad ei saa neist aru või et need „ei õnnestu“. Asi pole selles, et vanem peaks füüsikaseadusi loenguna esitama – piisab küsimuste esitamisest, koos avastamisest ja lapse katsetada laskmisest.
Ebaõnnestunud katse ei ole läbikukkumine. Vastupidi – just siis õpib laps, et teadus on protsess. Olgu see limakomplekt, vulkaan või minilaboratoorium – annate lapsele enama kui lihtsalt meelelahutuse: annate talle võimaluse maailma oma kätega avastada.
Veel inspiratsiooni mõtestatud kingitusteks leiad meie blogist või otse Kidero.ee e-poest