Millal on õige aeg tutvustada lapsele esimesi investeeringuid ja kuidas seda teha nii, et ta mõistaks põhimõtteid, mida saab tulevikus rakendada. Iga laps vajab vanusest sõltuvat lähenemist, ent on olemas selged orientiirid, millest otsustamisel kinni hoida.
Kuidas lastega investeerimiseni läheneda?
Koos lastega investeerimine mõjutab nende tulevast oskust oma rahaga targalt ümber käia. Laps, kes saab esimesed kogemused raha väärtuse ja selle kasvatamisega, mõistab juba üsna varakult, et raha ei ole vaid tarbimiseks. Tavalisest hoiusest erinevalt annavad investeeringud võimaluse kõrgemaks tootluseks tänu liitintressile ja varade väärtuse kasvule.
Paljud vanemad loodavad üksnes klassikalistele madala intressiga hoiustamistoodetele. Pikas plaanis pole see strateegia kuigi mõistlik inflatsiooni tõttu, mis võib säästude väärtust oluliselt vähendada. Õigesti valitud varadesse investeerimine võib pakkuda säästude paremat kaitset ja mõistlikku tootlust mitme aasta horisondis.
Maailmas on tavapärane, et lapsed õpivad investeerimisest juba koolis. Skandinaavia riigid, aga ka näiteks Kanada ja Austraalia, on lisanud finantskirjaoskuse algklasside õppekavasse. Selle lähenemise tulemuseks on statistiliselt tõendatud paremad finantsharjumused täiskasvanutel.
Praktilised kogemused investeerimisega õpetavad lapsi rahast ratsionaalselt mõtlema ning aitavad omandada oskused, mis on vajalikud vastutustundlikeks finantsotsusteks. Lapsed, kes alustavad investeerimist koos vanematega, on tõendatult tõenäolisemalt teel finantsilise iseseisvuse ja majandusliku stabiilsuse poole.
Millal on mõistlik alustada?
Eelkooliealised lapsed suudavad mõista säästmise põhimõtteid ja näha, et tarbimise edasilükkamine võib ajapikku midagi lisaks tuua. Umbes viie kuni kaheksa aasta vanuses saab lihtsate mängude, pisikese säästmise või eluliste näidete kaudu hõlpsalt mitmeid investeerimise põhimõtteid praktikasse tuua.
Vanus 9–13 on ideaalne periood, mil laps juba mõistab raha väärtust ja vahet kulutamise, tarbimise ja kõrvale panemise vahel. Selles vanuses saab kergesti näidata, kuidas töötab investeerimise motiveeriv põhimõte – mida tähendab investeeringute väärtuse kasv ja kuidas tekib kasum.
Teismelistele (13–18) sobib juba ka edasijõudnum finantsharidus. Selles etapis võib tutvustada aktsiate, fondide ja ETFide põhialuseid. Vanemad lapsed suudavad mõista reaalse maailma näiteid, hinnata riske ja teadvustada, et investeerimine ei tähenda koheseid tulusid, vaid pikaajalist järjepidevat tegutsemist rahaga.
Selleks et laps saaks oma investeeringute üle iseseisvalt otsustada, võiks ta olla umbes 16-aastane. Seniks peaksid vanemad lastega investeeringutest rääkima, samme selgitama ja juhatama last järk-järgult iseseisvuseni.
Kuidas lastele investeerimise põhimõtet lihtsalt selgitada?
Väikestele lastele piisab, kui käsitleda investeerimist kui tarbimise edasilükkamist: selle asemel, et raha kohe ära kulutada, hoiame selle alles, et see ajapikku tootlust tooks. Koolilapsed võivad juba hakata iseseisvalt otsustama väikese osa raha üle – taskuraha rahakott on ideaalne algus. Näidake lapsele investeerimise näidet väiksemate varadega, näiteks kollektsioneeritavad esemed või väärtuslikud asjad, mille hind teatud aja jooksul tõuseb. Nii tutvustate vahet „tarbimise“ ja „investeeringu“ vahel.
Teismeliste puhul on sobiv tutvustada reaalseid investeerimisvahendeid. Abiks on ka investeerimise simulatsioonid, mille kaudu noor saab pilguheite aktsiate, fondide ja ETFide maailma. Soovitame teha portfellide praktilise näite ja jälgida nende liikumist, rääkida regulaarsusest ja liitintressist.
Selgitamisel jääge faktitäpseks ja ärge lihtsustage liigselt investeerimisriske, et lapsed mõistaksid, et kõigel on omad reeglid ning investeerimine on alati riski ja võimaliku tasu tasakaal.
Milliseid vigu lastega investeerimisel vältida?
Levinud vigadest on üks liiga hiline algus. Mida varem hakkate lastele finantsialuseid selgitama, seda lihtsam on nende tee finantsilise iseseisvuseni.
Vältige liiga keerukaid finantstooteid. Pole mõtet, et laps investeeriks instrumentidesse, millest ta aru ei saa. Iga investeering peab vastama vanusele ja lapse võimele põhimõttest aru saada.
Teine levinud viga on ebajärjekindel suhtlus. Vanem peaks investeerimistegevusi selgitama arusaadavalt ja üheselt.
Ärge piirdige vaid ühe varaklassiga – õige hajutamine on vajalik ka väiksemate laste investeeringute puhul.
Millised tooted valida?
Turul on mitu tüüpi tooteid, mis sobivad laste raha investeerimiseks.
Hoiukontod ja eluasemehoius – traditsioonilised tooted
Hoiukontod on endiselt vanemate seas populaarseim valik lihtsuse, likviidsuse, peaaegu olematu riski ja hea kättesaadavuse tõttu. Laste hoiukontod on sageli teenustasudeta ning pakuvad vanematele tavaliselt lihtsat veebipõhist ligipääsu. Hoiukontode miinus on aga väga madal tootlus, mis suudab inflatsiooni vaevu katta.
Investeerimisfondid – lihtne tee hajutamiseni
Investeerimisfondid koondavad paljude klientide raha ning paigutavad selle erinevatesse varadesse, nagu aktsiad, võlakirjad või kinnisvara. Nende fondide eelis on lihtne ligipääs ja mugav haldus – teie eest investeerivad aktiivselt kogenud portfellihaldurid.
ETF-id – moodne madalakululine vahend
ETF-id (Exchange Traded Funds – börsil kaubeldavad fondid) on moodne investeerimisinstrument, mis kogub populaarsust tänu madalamatele kuludele ja suuremale läbipaistvusele võrreldes tavapäraste investeerimisfondidega. ETF-id jälgivad tavaliselt mõne indeksi arengut (nt S&P 500 või MSCI World). ETF-ide kaudu investeerimine tähendab, et laps omab väikest osalust sadades kuni tuhandetes ettevõtetes üle maailma, mis vähendab investeeringu riski.
Aktsiad ja võlakirjad
Otsesed investeeringud aktsiatesse või võlakirjadesse eeldavad juba sügavamaid teadmisi ja kogemust. Aktsiad tähendavad otsest osalust ettevõttes; nende eelis on võimalus väga kõrgeteks tootlusteks, kuid risk on suurem ja väärtus võib tugevalt kõikuda. Võlakirjade puhul laenate raha ettevõttele või riigile ning saate vastu kokkulepitud aastaintressi (tootluse). Need on konservatiivsemad tooted, mille peamine eesmärk on raha väärtuse säilitamine.
Kui palju peaksid vanemad regulaarselt investeerima?
Üldiselt soovitatakse laste regulaarsete investeeringute minimaalseks summaks umbes 500–1000 Kč kuus. Väikeste summade regulaarne investeerimine on suure eelisega – see vähendab halva turu ajastuse riski ja võimaldab pikaajaliselt kasu saada investeeringu hinna positiivsest keskmistamisest. Suuremad igakuised sissemaksed kiirendavad loomulikult investeeringu kogukasvu, kuid iga pere peaks lähtuma eeskätt oma finantsilistest võimalustest ning vältima pere-eelarve ülemäärast koormamist.
Ideaalne lahendus on mitut toodet kombineeriv portfell, tänu millele saab laps lisaks rahalistele vahenditele ka reaalse investeerimiskogemuse.
Kui kaalute koos lapsega investeerimist, alustage nii vara kui võimalik. Valige lihtsad, läbipaistvad tooted ning kasutage erinevaid tegevusi ja mänge, et investeerimine oleks lapsele ühtaegu põnev ja õpetlik.