Vanemad soovivad loomulikult, et nende lapsed oleksid terved, õnnelikud ja rahulolevad. Üks parimaid viise seda saavutada on suunata neid juba maast madalast aktiivsele elustiilile. Sporditegevused võivad positiivselt mõjutada laste tervist, nende kehalist vormi, isiksuse arengut ning sotsiaalset kaasatust. Tänapäev pakub meile lugematul hulgal tegevusi, mis võib vanematele olla mitte ainult eelis, vaid ühtlasi ka väljakutse. Kuidas valida spordiring, mis lapsele sobib, ja millal üldse ringidega alustada?
Millal on õige aeg, et laps spordiga alustaks?
Laste sportimine peaks olema eelkõige lõbuga seotud. Siiski on igal vanuseastmel oma eripärad ja sobivad tegevused. Umbes kolme aasta vanus on esimene etapp, mil võib kaaluda aktiivset liikumist (sporti) ja lihtsamaid ringe, nagu näiteks laste ja vanemate ühised võimlemistunnid, mänguline võimlemine või laste ujumine. Selles vanuses õpib laps alles oma keha koordineerimist, seega on esmatähtis lõbus lähenemine. Lapse tähelepanu on sel perioodil väga lühike, seetõttu kasutatakse mängu elemente ja suhteliselt lühikesi tunde.
Viie kuni kuue aasta vanuselt saab laps juba liikumise koordineerimisega paremini hakkama, ta hakkab olema võimeline rühmas koostööd tegema, võistlema ja juhiseid mõistma. Selles vanuses soovitatakse sageli alustada lihtsamate meeskonnaaladega – jalgpalliring, kergejõustiku ettevalmistus, judo, tants jne.
Hiljem, seitsme kuni üheksa aasta vanuses, leiab laps sageli suurema huvi spetsialiseeritud spordialade vastu – tennis, võimlemine, korvpall või hoki. Selles vanuses on tähtis ka treeningharjumuste ja distsipliini toetamine. Kümne ja enama aasta vanuses kujunevad lastel üha selgemad huvid ning sportlik suunitlus on enamasti juba edasijõudnum ja intensiivsem.
Spordiringide eelised lastele
Sporditegevustes osalemine toob lastele palju kasu. Tervisega seotud eelised mängivad esmast rolli. Regulaarne sportimine tugevdab immuunsust, toetab liikumisaparaadi tervet kasvu ning aitab ennetada rasvumist. Liikumine on võtmetähtsusega lapse lihaste ja liigutuste koordinatsiooni õigeks arenguks. Füüsiline aktiivsus aitab edukalt ennetada paljusid eluviisist tingitud haigusi.
Sport on suurepärane viis arendada sotsialiseerumisoskusi kollektiivis, distsipliini ning võimet tulla toime stressi, kaotuste ja kriitikaga. On tõestatud, et lapsed, kes regulaarselt sporti teevad, on vaimselt vastupidavamad ning saavad konfliktide ja stressiolukordadega paremini hakkama.
Individuaalsed ja meeskonnaalad
Iga spordiala sobib erineva iseloomuga lapsele. Individuaalalad, nagu tennis, võimlemine, kergejõustik või ujumine, sobivad lastele, kes armastavad distsipliini ja on võimelised oma annet iseseisvalt arendama. Need sobivad lastele, kes ei ole nii sõltuvad kollektiivist ja suudavad olla iseseisvamad.
Meeskonnaalad (jalgpall, korvpall, hoki, saalihoki, võrkpall) arendavad eeskätt sotsiaalseid oskusi ja meeskonnavaimu. Need sobivad ideaalselt lastele, kes on seltsivad, naudivad suhtlemist ja tunnevad vajadust oma kogemusi eakaaslastega jagada. Need on sobivad ka lastele, keda on raskem ise motiveerida – kollektiiv ja ühine eduelamuste jagamine võib neid sooritustes innustada.
Spordiringide valimisel on võtmetähtsusega arvestada lapse vanust, huvisid, võimeid ja iseloomu. Ärge kiirustage, kuulake oma last ja ärge kartke proovida mitut varianti, et leida just teie lapsele ideaalne spordiring.