Kas tuleb tuttav ette? Vaatate last mängimas või televiisorit vaatamas ja järsku märkate, et ta närviliselt oma väikseid küüsi näsib. See on väga levinud laste halb harjumus. Miks lapsed hakkavad küüsi närima, mis on selle käitumise põhjused ja eelkõige kuidas last sellest võõrutada?
1. Miks lapsed hakkavad küüsi närima?
Küünenärimine (onühhofaagia) on üks üsna levinud laste halbadest harjumustest, mis ilmneb sageli juba eelkoolieas, kuid saavutab haripunkti tavaliselt 7.–10. eluaasta paiku. Lastepsühholoogide hinnangul on kuni 50% lastest mingil ajal küüsi närinud. Mõnel on tegu ühekordse või lühiajalise käitumisega, teistel aga kujuneb see pikemaajaliseks probleemiks.
Levinud on seisukoht, et küünenärimine on seotud närvilisusega ja stressiga. Nii kompenseerib laps pingelisi olukordi. Väiksematel lastel on sagedasteks vallandajateks igavus või mõtlematu automaatsus televiisorit vaadates. Vanemate laste puhul on see harjumus sageli reaktsioon stressile ja ärevusele.
Vanemad on lastele eeskujuks. Kui nad ise kipuvad küüsi närima või neil on teisi halbu harjumusi, mis väljenduvad närvilisuses, võtab laps need käitumismustrid loomulikult üle. Peredes, kus on rohkem stressi või kiputakse paanitsema, on lapsed samuti sagedamini altid omandama sarnaseid harjumusi.
2. Kas küünenärimine on lastel ohtlik?
Korduv närimine võib põhjustada valusaid küünenaha rebendeid, ärritust ja verejooksu küünevallide ümbruses; mõnikord tekivad isegi infektsioonid ja sõrmede põletikud. Äärmuslikel juhtudel võib küünenärimine viia küünte deformatsioonide ja kasvumuutusteni.
Küünte alla koguneb baktereid ja viirusi. Küüsi närides võib laps viia mustuse suhu, mis võib põhjustada infektsioone, kõhuvalu või ohatisi huulte ümbruses.
Kui teile tundub, et küünenärimine on liiga intensiivne, võib see olla märguanne sügavamast psüühilisest probleemist, näiteks suurenenud ärevusest, probleemidest koolis või eakaaslaste seas. Sellistel juhtudel ärge kõhelge pöörduda spetsialisti poole.
3. Kuidas last küüsi närimast võõrutada
Küsige lapselt tema tunnete kohta – uurige, kas teda miski vaevab, kas tal on muresid või raskusi. Kui laps tunneb, et teda kuulatakse, nimetab ta tõenäolisemalt ise stressiteguri, mis tema küünenärimist vallandab, ning nii saate olukorda sihipärasemalt lahendada.
Turul on tänapäeval olemas hulk spetsiaalseid tooteid, mis aitavad lapsel loobuda küünte närimisest. Need on enamasti kibeda maitsega lakid. Mõnda last peletab juba ainuüksi preparaadi ebameeldiv maitse. Siiski on oluline mõista, et see on vaid toetav vahend.
Üks edukamaid viise küünenärimisest võõrutamiseks on positiivne motiveerimine. Karjumise ja keeldude asemel toimivad palju paremini väikesed preemiad ja julgustamine. Näiteks võite lapsega kokku leppida, et kui ta püsib nädala närimata, lähete koos loomaaeda, kinno või mängite koos tema lemmikmängu.
Seda meetodit on hea rakendada mängulisel moel, näiteks luues tabeli, kuhu te koos panete kleepsu iga eduka päeva eest.
Laste käed vajavad tegevust. Kui laps tunneb tungi küüsi närida, pakkuge talle alternatiivi, et ta saaks oma stressi ja rahutust teisel viisil välja elada. Näiteks võite talle pakkuda pehmet pigistamispalli või antistress-mänguasju.
Paljud lapsed närivad küüsi, te ei ole selles olukorras üksi.