Käime iga päev tööl, et meil oleks elatusvahendeid, leiaksime eneseteostust ja tagaksime endale ning oma perele rahalise stabiilsuse. Sageli ei teadvusta me endale, kui vähe me oma tööst räägime oma lastega ja kui palju küsimusi võib nende pähe vastuseta jääda. Lapse mõistus on uudishimulik.
Lihtsast vastusest nagu „Emme peab tööle minema” enam ei piisa. Laps tahab aru saada, kus tema vanemad veedavad suure osa päevast. Ta peab mõistma, miks me tööl käime ja mida me seal teeme. Lapsed, kes saavad vanematelt selgeid vastuseid, tunnevad end turvalisemalt, taluvad lahusolekut tööpäeviti paremini ja kujundavad järk-järgult positiivse ning terve suhtumise tööellu.
Millal ja miks alustada lastega töö teemal rääkimist?
Vestlustest psühholoogide, pedagoogide ja vanematega teame, et töö teemal saab alustada tundliku suhtlusega juba väga varases eas. Kaheaastane-kolmeaastane laps mõistab vanema töölemineku põhimõtet, kuigi ta ei hooma seda veel tervikuna. Sobib kasutada lihtsaid lauseid, näiteks „Lähen tööle raha teenima, et saaksime süüa osta” või „Tööl aitan haigeid inimesi.” Lapse kasvades võib detaile järk-järgult lisada.
Avatud suhtluse peamine kasu on negatiivsete emotsioonide ennetamine – näiteks ärevuse ja ebakindluse vähenemine lapsel. Laps mõistab paremini, et täiskasvanul on kohustused ja vastutus – see toetab suuremat emotsionaalset stabiilsust.
Tööst rääkimisel on veelgi eeliseid. Laps õpib vastutust, raha väärtust ja hakkab paremini mõistma, kust pärinevad asjad, mida ta iga päev kasutab.
Avame töö teema aktiivselt ja regulaarselt – näiteks pärast koju jõudmist või ühiselt söögilauas vesteldes.
Kuidas lapsele lihtsasti selgitada, mida te tööl teete?
Püüdke lapsele selgitada, mida teie töö hõlmab. Kui olete näiteks meditsiiniõde, näidake lapsele mänguarsti komplekti. Öelge, et aitate haigeid inimesi, mõõdate neil palavikku ja annate ravimeid, et neil oleks parem. Visuaalne ja mänguline lähenemine aitab lapsel kõige paremini aru saada.
Erinevaid ameteid saab näitlikustada igal ajal päeva jooksul. Müüja ametit saate näidata ühise ostlemise ajal. Rääkige, mida müüja teeb (loeb raha, annab kaupa). Bussijuhti märkab laps kergesti teel kodust – näidake, kuidas insanlar bussi sisenevad, juht kontrollib pileteid, juhib sõidukit ja hoolitseb ohutuse eest.
Hea strateegia on võtta aeg-ajalt laps otse oma töökohta. Laps tutvub loomulikul viisil keskkonnaga, näeb teie kolleege ja saab aimu teie päeva tegelikkusest. Nii tekib konkreetne pilt sellest, kus te olete siis, kui te kodus ei ole, mis rahustab tema muresid.
Näiteks võib vestlus lapsega kõlada nii: Laps: „Miks sa iga päev kuhugi ära lähed?” Sina: „Lähen tööle. See on koht, kus ma teen oma tööd, nagu näiteks lasteaiaõpetaja. Mina aitan inimestel arvutitega, et nad saaksid töötada.”
Kuidas kujundada lastes tervislikke tööväärtusi ja -hoiakuid
Tööst rääkides on teil ideaalne võimalus näidata lapsele töö laiemat tähendust. Selgitage, et töö ei ole üksnes vältimatu paha. Rääkige tööst nii, et näiteks aitate teisi inimesi või et teie töö on huvitav. Lapsed kopeerivad vanemate hoiakuid kergesti.
Tööd tuleks esitleda kui loomulikku tegevust, mis kuulub elu juurde ja mille kaudu panustame ühiskonna toimimisse. Rõhutage kasu, mida see tegevus annab ka teile endile – näiteks et teile meeldib end kasulikuna tunda ja tunnete rõõmu, kui midagi korda saadate. Õpetage last mõistma, et igaühel on ühiskonnas tähtis roll – prügivedajal samamoodi kui arstil või põllumehel.
Kuidas vastata lastele keerulistele küsimustele töö ja töökoha kohta
Mõnikord tuleb ette keerulisi olukordi, kus peate vastama ka vähem rõõmsatele küsimustele. Kui vanem kaotab töö, on oluline olukorda lapsele tundlikult, kuid ausalt selgitada. Valige lapse vanusele vastavad sõnad ja keskenduge eeskätt positiivsele aspektile – veedate rohkem aega koos või hakkate otsima veel paremat tööd, kus olete õnnelikum.
Lapsi huvitab sageli ka see, miks mõned ametid tunduvad ohtlikud. Selgitage, et on palju tõeliselt nõudlikke elukutseid – näiteks tuletõrjuja, sõdur või erakorralise meditsiini arst. Samal ajal rääkige, et neil inimestel on eriväljaõpe, et keerulisi olukordi hallata.
Võib juhtuda, et laps väljendab pahameelt selle üle, et vanem on kogu aeg tööl. Püüdke selgitada, et see on selleks, et tagada talle hea ja õnnelik elu, osta toitu, riideid ja mänguasju. Tasub rõhutada, et vanemale endalegi ei ole see olukord alati meeldiv, kuid ta püüab lapsega võimalikult tihti koos olla.
Küsimus „Aga miks sa üldse pead kogu aeg tööle minema?” on üks keerulisemaid. Sobivad vastused võivad olla näiteks: „Sest inimesed aitavad üksteist – mina aitan inimestel autot parandada ja tasu eest saame osta asju, mida heaks eluks vajame.” Nii selgitate lapsele inimestevahelist seotust ja vastastikust sõltuvust.
Levinumad vead lastega tööst rääkides
Vanemad annavad sageli teadmata edasi tööga seotud negatiivseid emotsioone. „Oleks ma ei peaks tööle minema”, „Jälle see töö” või „Saaks juba vabaks”. Laps jätab need fraasid kergesti meelde ja kujundab arusaama, et töö on midagi negatiivset ja ebameeldivat. See ei tähenda, et te ei võiks lapsega aus olla – püüdke pigem nimetada konkreetseid olukordi ja tundeid („Täna olen väsinud, sest tööl oli hullult kiire”), kuid vältige üldisi negatiivseid väiteid töö kui sellise kohta.
Rääkige lapsega oma tööst aktiivselt. See aitab tal maailma paremini mõista. Kui soovite töö teemal lapsega paremini suhelda, võib abiks olla näiteks vastava raamatu ostmine.