Sotsiaalsed oskused on ühed olulisemad võimed, mida laps oma lapsepõlves arendab. See, kuidas laps suhtleb, tegutseb koos teistega ja jagab nendega ühist ruumi, mõjutab otseselt tema tulevasi oskusi toimida rühmas, leida sõpru ja luua täisväärtuslikke suhteid.
On täiesti mõistetav, kui teil on mure, et alustate suhtlust teiste lastega liiga vara või hoopis liiga hilja.
Sotsiaalsete interaktsioonide tähtsus varases lapseeas
Millised on üldse laste esimesed sotsiaalsed interaktsioonid ja miks neile tähelepanu pöörata? Need on lapse esimesed katsed astuda teiste lastega kontakti, suhtlusse või mängu. Sotsiaalsed interaktsioonid on olulised eeskätt seetõttu, et need aitavad lapsel arendada tervislikku suhtlemist ning õpetavad empaatiat, jagamist, kannatlikkust ja konfliktidega toimetulekut.
Psühholoogid rõhutavad, et terveks psüühiliseks ja emotsionaalseks arenguks vajab laps tõukeid teistelt eakaaslastelt. Isegi kui tegu on lihtsate olukordadega nagu "Kas laenad mulle selle klotsi?" või vastastikune jälgimine, moodustavad just need pisikesed hetked lapse sotsiaalse kirjaoskuse aluse.
Laps eakaaslastega kokku puutudes näeb teistsuguseid lähenemisi, harjumusi, temperamente ja õpib nendega toime tulema. Ta õpib teisi mõistma, erinevusi austama ja erinevate tunnetega toime tulema.
Millal on õige aeg alustada lapse esimesi kontakte eakaaslastega?
Küsimusega, millal on esimeste sotsiaalsete kontaktide alustamiseks õige aeg, tegeleb palju asjatundjaid. Üldiselt ollakse ühel meelel, et laps on teadlikult valmis teiste lastega suhtlema umbes 6.–12. elukuul. Sel perioodil hakkavad lapsed näitama märksa suuremat huvi ümbritseva ja teiste laste vastu, kes on neile endile sarnased.
See ei tähenda ilmtingimata, et laps peaks sel ajal eakaaslastega regulaarselt kohtuma, kuid tegu on tundliku perioodiga, mil tema huvi teiste laste vastu kasvab ning on mõistlik seda loomulikku tungi märgata. Umbes esimese ja teise eluaasta vahel muutuvad katsed ühisesse mängu ja suhtlusse panustada intensiivsemaks.
On lapsi, kes on suhtluseks valmis varem, mõnel võtab see kauem aega. Jälgige alati oma last, tema reaktsioone, käitumist ja huvi. Lapsed annavad enamasti ise selgeid signaale, kas nad on eakaaslastega kohtumiseks valmis.
Ärge suruge liiga peale, leidke pigem loomulikke võimalusi – jalutuskäigud vankriga, mängurühmad, sõbrad lastega, mängutubade külastused jne.
Enneaegsete ja hilinenud sotsiaalsete interaktsioonide riskid
Alustame riskidest, mida toovad liiga varased kontaktid. Mõned lapsed, kes ei ole emotsionaalselt valmis, võivad kogeda stressi, hirmu või rahutust. Ülemäärane stimuleeritus sotsiaalses keskkonnas võib nende käitumist negatiivselt mõjutada ning põhjustada uneprobleeme ja ärevust.
Teisalt võib sotsiaalsete kontaktide liiga pikk edasi lükkamine samuti probleeme tekitada. Laps võib muutuda rühmas ebakindlaks ja pelglikuks. Samuti on kohanemine rühmadega, nagu lasteaed või emade-laste keskused, palju raskem.
Leidke seega tasakaal ja mõelge tema temperamentile. Seejärel alustage järk-järgult ja tundlikult.
Esimeste sotsiaalsete kontaktide õige ajastus on keeruline, kuid samas võite seda alati proovida ning kui see ei toimi, ärge last millekski sundige. Ideaalne on keskkond, kus lapsed on küll kohal, ent suhtlus nendega ei ole kohustuslik – näiteks mänguväljakud. Nii näete ise, kas laps läheb ka teiste laste juurde või püsib teie läheduses ja suhtleb vaid teiega.