Kodused tegevused õpetavad lastele palju rohkem, kui oskame ette kujutada – need arendavad motoorseid ja kognitiivseid oskusi, koostöövõimet, empaatiat ning eelkõige just vastutustunnet. Laste vastutustunde kujunemine ei saa toimuda ilma vanemate aktiivse osaluseta, sest nemad on neile eeskujuks. Kui tahame, et meie lapsed võtaksid oma igapäevased kohustused omaks, peame neile esmalt näitama, kui palju kodu toimimine sõltub kõigi pereliikmete vastastikusest koostööst. Oluline on mõista, et ükski laps ei muutu vastutustundlikuks üleöö. See on pikem protsess, mis nõuab kannatlikkust, lahkust, järjepidevust ja ennekõike vanemate positiivset eeskuju.
Ja mis kõige tähtsam – kui laps hakkab kodus abistama, teete sellega ka iseenda elu kergemaks.
Miks on hea lapsi kodutöödesse kaasata?
Iga lapsevanem soovib kasvatada last, kes on võimeline enda eest ise hoolitsema ja saab tulevikus tavalise majapidamisega iseseisvalt hakkama. Just kodutööd on nurgakivi, kus lapse vastutustunne ja iseseisvus kujunevad juba väga varasest east. Lapsed, kes on harjunud regulaarsete koduste toimingutega, orienteeruvad igapäevaelus paremini.
Kodutöödesse kaasamine õpetab last teistega koostööd tegema ning arendab tema empaatiat. Ta hakkab paremini mõistma, kui palju tööd on vanematel kodus, ja oskab nende pingutust rohkem hinnata. See mõjutab positiivselt mitte ainult peresiseseid suhteid, vaid ka last ennast, kes planeerib oma ülesandeid paremini kui need eakaaslased, kellel kodus kohustusi ei ole.
Hea uudis on, et laste jaoks on aitamine enamasti loomulik. Eriti kõige pisemad tahavad teha kõike nagu vanemad, matkivad täiskasvanuid ja löövad rõõmuga kaasa lihtsates kodustes tegevustes.
Kodutööd õpetavad distsipliini ja enesevalitsust. Kui ta teab, et osa kohustusi tuleb täita, õpib ta tahtejõuga ületama hetkepõhist vastumeelsust ja vastu panema kohesele kiusatusele – ning see mõjutab positiivselt tema tulevast käitumist mitte ainult kodus, vaid ka koolis ja hiljem tööelus.
Millal on sobivaim aeg lapsi kodutöödesse kaasata?
Vastus ei üllata kedagi: mida varem alustate, seda parem. Ideaalne aeg kaasamiseks on juba väikelapseiga – kahe- kuni kolmeaastased lapsed soovivad ise osaleda kõiges, mida teete, ja aitavad hea meelega näiteks pesu värvide järgi sorteerida, mänguasju ära panna või pisikesi purusid pühkida.
Eelkoolieas (4–6 aastat) saab tegevuste raskusastet ja mitmekesisust juba suurendada. Laps võib aidata lauda katta, panna nõud nõudepesumasinasse, taimi kasta või aidata lemmikloomade eest hoolitseda. Kodused toimetused tasub pakkuda mänguna – näiteks kes pühib esimesena laualt tolmu – või rollimänguna, kus laps on „ema“ või „isa“ ja õpetab oma kaisuloomi koristama jne.
Noorematele koolilastele (6–10 aastat) tasub seada selged piirid ja määrata ka regulaarsed kodused ülesanded. Nad võivad näiteks prügi välja viia, tuba tolmuimejaga puhastada, aidata suuremate ostudega, pesta puu- ja köögivilju või teha lihtsamat toiduvalmistust.
Teismelised peaksid kandma suuremat vastutust. Nad võivad hoolitseda näiteks nooremate õdede-vendade eest, aidata söögitegemise, suurema koristuse ja isegi majapidamise korralduse planeerimisega.
Kuidas last õigesti motiveerida, et ta tahaks aidata?
Lapse motiveerimine ei ole alati lihtne, kuid on mitmeid tõestatud võtteid. Vastumeelsuse ennetamiseks tasub, nagu juba öeldud, alustada varakult. Teine võtmefaktor on positiivne hoiak: kiitus ja pingutuse väärtustamine on iga edusammu lahutamatu osa. Abiks võib olla ka visualiseerimine (näiteks preemiatabel).
Oluline on ka järjekindlus – tuletage ülesandeid regulaarselt meelde ja ärge andke järele hetkel, mil laps ilmutab vastumeelsust või tahtmatust. Samas olge paindlik: laske lapsel valida mitme võimaliku ülesande seast, et ta tunneks oma kohustustes teatud vabadust.
Laste kodutöödesse kaasamine kasvatab vastutustunnet ja enesekindlust. Koristamise ja muude nõudmiste taset kohandage lapse vanusele. Kiitke ja juhendage kannatlikult. Näete, kuidas ta võtab mänguliselt ja rõõmuga üle mõned teie pere jaoks olulised ülesanded.