Laps puutub vahel kokku raskustega – olgu need koolis, kodus või eakaaslaste seas. Mõned olukorrad lahenavad iseenesest, kuid on ka olukordi, kus lapsele võib abi olla professionaalsest teraapiast.
Millal tasub tõesti pöörduda spetsialistide poole?
Tüüpilise lapsekäitumise eristamine sellest, mis võib viidata sügavamale probleemile, ei ole alati lihtne. Lapsed kasvavad ja arenevad erinevas tempos, kuid püsiv negatiivne muutus käitumises, tunnetes või õpitulemustes võib anda märku psüühika või arengu probleemist.
Meeleolumuutus võib olla stressi, hirmu või ärevuse kogemise tagajärg. Jälgige last tähelepanelikult. Vaadake, kas ärevuse, kurbuse või agressiivsuse ilmingud korduvad sageli ilma nähtava põhjuseta või püsivad pikemat aega.
Sama kehtib ka siis, kui laps muudab koolis äkitselt oma käitumist. Õpitulemuste halvenemine, sagedased haigestumised või soovimatus kollektiivis käia võivad viidata mitte ainult õpiraskustele, vaid ka psühhosotsiaalsetele probleemidele, näiteks suhetes eakaaslaste või täiskasvanutega.
Kui märkate pikaajalisi muutusi, ärge kartke pöörduda koolipsühholoogi, lastepsühholoogi või mõne muu laste vaimse tervise spetsialisti poole.
Milliseid märke jälgida?
Üks sagedasemaid teraapiavajaduse märke on lapse suurenenud närvilisus või ärevus. Kui laps kogeb regulaarselt tugevaid hirme, kardab vanematest eraldumist või vaevavad teda õudusunenäod, on mõistlik pöörduda psühholoogi poole. Spetsialist oskab ära tunda ärevuse tõsisemad põhjused ja nõustab lahenduste leidmisel.
Murettekitav võib olla ka agressiivne või vastupidi, selgelt distantseerunud ja introvertne käitumine. Pange tähele, kas laps ei isoleeru järsku sõpradest, kaotab varasemaid huvisid või käitub vastupidi liigselt agressiivselt või raevukalt juba vähimagi ärritaja peale.
Igasugused unerütmi muutused, nagu unetus, pikk uinumisaeg või sagedased õudusunenäod, võivad samuti olla märgiks. Kui need sümptomid kestavad kauem kui mitu nädalat või isegi süvenevad, on aeg külastada lastepsühholoogi.
Kuidas edasi toimida, kui selgub, et teie laps vajab teraapiat?
Kui selgub, et teie laps tõenäoliselt vajab teraapiat, ärge kõhelge. Selgitage lapsele delikaatselt, et spetsialisti külastamine on tavaline asi ja et paljud lapsed vajavad vahel abi. Rõhutage, et terapeut ongi selleks, et aidata lapsel paremini toime tulla sellega, mis teda vaevab.
Esimene terapeudi külastus on enamasti tutvumiseks. Terapeut hindab hetkeolukorda ja pakub välja edasise koostöö plaani. Ärge unustage, et edukas teraapia nõuab vanemate koostööd ja lapse koostööd spetsialistiga.
Parim on, kui terapeut pakub ka vanematele konsultatsioone või kaasab pere aktiivselt protsessi.
Ärge oodake, kas teie lapse raskused „lahenevad iseenesest“. Mida varem spetsialisti poole pöördute, seda kiiremini võib lapse seisund paraneda. Jälgige hoolikalt ja pange tähele mainitud märke. Niipea kui täheldate mõnda püsivamat eelpool nimetatud raskust, võtke ühendust lasterapeutiga.