Ükskõik mis põhjusel see muutus aset leiab, on see alati uus algus, mis võib lapsele olla vaimselt koormav.
Hea kohanemine uue koolikeskkonnaga sõltub mitmest tegurist – alates õigetest otsustest ja lapse ettevalmistamisest ning kooli valikust kuni esimestel nädalatel ja kuudel hakkamasaamiseni.
Millal ja miks kaaluda kooli vahetust?
Kõige tavalisem ajend on kolimine. Teine sage põhjus on püsivad lapse kohanemisraskused senises koolis, kiusamine või keerulised suhted, mille puhul vanemad soovivad tagada lapsele parema vaimse heaolu.
Enne otsustamist kaaluge lapse praegust olukorda koolis – kuidas tal õppetöös läheb, millised on suhted kaasõpilastega ja kuidas ta emotsionaalselt kooliskäimist talub. Analüüsige hoolikalt ka seda, kas kooli vahetus üldse toob paranemist. Eriti vanemad lapsed võivad olla muutuste suhtes tundlikumad.
Lapse vanus on veel üks aspekt. Näiteks nooremas koolieas lapsed tulevad üleminekuga reeglina paremini toime, sest nad loovad kergemini kontakte ja kohanevad muutustega. Teismelistel võib uue olukorraga toimetulek olla keerukam – muutusi kogetakse sageli väga intensiivselt; nende sotsiaalsed sidemed on tugevad ja muutust võib tajuda valusamalt.
Mida enne lõplikku otsust arvesse võtta
Sobiliku kooli valik on eduka koolivahetuse võtmetegur. Esimene ja olulisim kriteerium on kooli õhkkond, õpetamise stiil ja õpetajate lähenemine. Kui laps on tundlikum ja vajab individuaalset lähenemist, eelistage väiksemat kooli väiksema klassiõpilaste arvuga. Seltskonda armastava, energilise lapse puhul võib sobida suurem kool, kus on laialdased võimalused muu- ja huvitegevusteks.
Sammud, mida vanemad peaksid enne uude kooli minekut ette võtma
Otsusest teatage taktitundeliselt ja piisava etteteatamisega. Kinnitage lapsele, et ta võib väljendada oma tundeid, hirme ja küsimusi. Kõige olulisem on avatult suhelda ja austada lapse tundeid.
Lapse kaasamine uue kooli valikuprotsessi aitab oluliselt vähendada ebakindlust. Külastage koos uut kooli, suhelge õpetajatega juba ette ning tutvustage lapsele vähemalt tulevast klassijuhatajat. Nii saab laps konkreetsema ettekujutuse ja tunneb end kindlamalt.
Pidage lapsega konkreetseid vestlusi muutusest. Küsige tema hirmude kohta, aga ka selle kohta, mis talle uue kooli juures meeldida võiks; veenduge, et mõistate tema tundeid. Väiksemate laste puhul toimivad hästi positiivsed lood muutustest või raamatud esimesest koolist.
Kuidas aidata esimestel päevadel ja nädalatel toime tulla
On tavaline, et esimesed nädalad võivad olla rasked. Laps võib alguses olla väsinud, ärritunud või endasse tõmbunud. Oluline on kannatlikkus ja mõistmine – võtmetähtsusega on teie stabiilne toetus. Andke lapsele piisavalt aega kohanemiseks.
Kui lapsel on raskusi uute sõprussuhete loomisega, soovitage võimalusi osalemiseks huviringides ja spordiklubides, mis aitavad sõpruskonda laiendada.
Kuidas laps muutust tajub
Laps võib seda muutust tajuda senise turvatunde kaotusena, mis võib esile kutsuda terve emotsioonide spektri – alates kurbusest ja ärevusest kuni viha või vastuseisuni. Iga lapse reaktsioon on erinev, seetõttu on hea, kui vanemad jälgivad tundlikult ja empaatiaga, kuidas laps olukorraga vaimselt toime tuleb.
Tüüpiline tunne, millega laps peab toime tulema, on kurbus sõpradest ja tuttavast keskkonnast lahkumise pärast. Siin on oluline, et lapsevanem annaks lapsele ruumi oma tundeid avatult väljendada. Me ei sunni last uut reaalsust kohe entusiastlikult omaks võtma. Lubagem tal vajadusel kurvastada ja seeläbi senine peatükk tõhusalt lõpetada. Mõnele lapsele võib abiks olla sümboolne hüvastijätt vana kooli või klassikaaslastega, näiteks korraldades väikese kohtumise sõpradega või luues mälestuste albumi.
Toetage tegevusi, millel on lapse psüühikale positiivne mõju, näiteks sport või loovtegevused. Need tegevused aitavad lapsel stressi maandada ning annavad võimaluse uut enesekindlust koguda. Ka väikesed kodused rituaalid – näiteks igapäevane ühine õhtusöök või lühike jutuajamine enne und – võivad anda lapsele stabiilse tunde, et maailm tema ümber on korras ja tema pere seisab jätkuvalt tema kõrval.
Kui märkate pikaajalisi raskusi, nagu püsiv kurbus, tuju kõikumine, söömis- või uneprobleemid, on mõistlik mitte kõhelda ja otsida professionaalset abi.
Pidage meeles, et muutus on elu tavaline osa ja hoolimata esialgsetest raskustest toob see endaga alati kaasa ka uusi võimalusi ja väljavaateid. Kui olete praegu oma lapse kooli vahetamise protsessis, soovime teile palju kannatlikkust.