Internet pakub võimalusi õppimiseks, mängude mängimiseks, sõpradega suhtlemiseks ja elamuste jagamiseks sotsiaalmeedias. Kuid koos nende võimalustega kaasnevad ka teatud ohud. Nendest kõige tõsisemate hulka kuulub küberkiusamine, mis puudutab üha suuremat hulka lapsi. Seetõttu on väga oluline, et vanemad teaksid kõiki võimalikke riske ja omaksid piisavalt teavet, et märgata küberkiusamise hoiatusmärke ning teaksid, kuidas neile reageerida.
Lapsed kasvavad üles tehnoloogiaajastul, puutudes mobiiltelefonide ja tahvlitega kokku sageli juba väga varases eas. Internetiohtudele ei ole lastel aga piisavalt kogemusi ega oskusi iseseisvalt reageerida. Küberruum ei ole üksnes meelelahutuse ja avastamise koht, vaid ka keskkond, kus sobimatu käitumine ja negatiivsed ilmingud võivad kergesti areneda.
Küberruumi ohud – mis lapsi internetis ohustab?
Internet on näiliselt anonüümne ruum, kus lapsed tunnevad end sageli vabamalt kui päriselus. Paraku toob anonüümsus lisaks positiivsetele külgedele kaasa ka riski kokku puutuda küberagressorite, kiskjate või petturitega, kes võivad lapsi küberkiusata. Üheks levinumaks ohuks on kokkupuude sobimatu sisuga, näiteks vägivaldsed videod, vulgaarne suhtlus, eksplitsiitsed fotod või ekstremistlik materjal. Veebis võivad tegutseda ka ohtlikud isikud — inimesed, kes manipuleerivad lastega seksuaalse ärakasutamise või väljapressimise eesmärgil. Teiseks ohuks on petturlikud veebilehed, õngitsusrünnakud, võltsvõidud või võlts mängukontod. Lapsed sisestavad elevuses sageli oma isikuandmeid lehtedele, kuhu täiskasvanud iial ei klikiks. Nii võivad nad kergesti seada ohtu pere rahalise turvalisuse ning tekkida võivad ka probleemid viiruste või andmeleketega seotud kuritegevusega.
Mis on küberkiusamine ja kuidas seda ära tunda?
Küberkiusamine tähendab korduvat, sihilikku ja teadlikku kahjustamist konkreetse inimese suhtes digimeedia vahendusel, eeskätt internetis ja sotsiaalvõrgustikes. Erinevalt tavapärasest kiusamisest ei tunne küberkiusamine piire – agressor võib lapse ellu tungida igal ajal, peaaegu ilma puhkuseta, ka öötundidel. Levinud ilmingute hulka kuuluvad solvavad kommentaarid ja sõnumid, pilkavad fotod või videod, mis avaldatakse ilma lapse nõusolekuta.
Küberkiusamine on sageli väga hästi varjatud ja lastel on raske vanematele rääkida. Laps võib ootamatult tõmbuda endasse, olla närviline ja kinnine, meeleolu võib kõikuda, uneharjumused muutuda või ta võib järsku keelduda telefoni ja sotsiaalmeedia kasutamisest. Võivad esineda ka psühhosomaatilised vaevused, nagu kõhu- või peavalud.
Kuidas küberkiusamisele reageerida – mida teha, kui selle avastate?
Kui avastate, et teie laps on küberkiusamise ohver, on esimene reegel last ära kuulata ja teda toetada. Talletage tõendid küberkiusamise kohta (sõnumite ekraanipildid, salvestatud e-kirjad või viited sobimatule sisule). Arvutis või telefonis talletatud tõendid on võtmetähtsusega, kui soovite olukorda hiljem lahendada näiteks politsei või kooliga – need asutused ei alahinda olukorda ja oskavad aidata nii teo toimepanijaga tegelemisel kui ka lapsele psühholoogilise toe pakkumisel. Vajaduse ja tõsiduse korral pöörduge lapsega psühhoteraapiasse.
Õpetage lapsi internetti turvaliselt kasutama, seadke surfamise reeglid, piirake seadmes juurdepääsu sobimatutele lehtedele, rääkige võimalikest riskidest ja õpetage neid veebis vastutustundlikult toimima.
Küberkiusamine on tõsine teema, kuid piisava teabe korral on võimalik see aegsasti märgata, peatada ja last aidata. Ärge unustage lastega võrguohtudest õigel ajal ja regulaarselt rääkida, seadke neile piirid ja pakkuge turvatunnet, mida nad vajavad.